Relva tagasilöögi energia

Mõiste 'tulirelva tagasilöögi energia' all mõeldakse nn 'vaba tagasilöögi' ehk relva
takistamatu tagasiliikumise energiat peale lasu sooritamist. Selle energia suurust
väljendatakse džaulides (J, Joule). Kui miski (näiteks teie õlg või käsi) jääb relva vabale
tagasiliikumisele ette, peab see miski summutama relva tagasilöögi energia.
Relva tagasilöögi energiat on võimalik arvutada Newtoni kolmanda seaduse põhjal.
See ütleb, et kaks keha mõjutavad teineteist jõuga, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja
vastassuunalised. Seda asjaolu meeles pidades võite edaspidiselt veidi kriitilisemalt vaadata
ka filmides esitatut, kus kuulitabamuse saanud inimene lendab mitmeid meetreid läbi õhu
tahapoole, purustades enda teele ette jäävat mööblit, uksi või, parema fantaasiaga
režissööri puhul, ka kiviseinu. Laskja aga paneb relva rahulikult tagasi vöö vahele ja
jalutab oma teed...

Tagasilöögi suuruse arvutamiseks on vajalik teada kuuli massi, kiirust, püssirohulaengu
suurust ning relva massi. Kogu relvarauast väljapaiskuva aine (st kuuli ja püssirohu
põlemisgaaside) massi ja kiiruse korrutis on võrdne relva massi ja liikumiskiiruse korrutisega.
Enamik maailma juhtivaid eksperte laskmise alal on jõudnud üksmeelele, et relva tagasilöögi
suurus üle 27 J hakkab keskpärase tasemega laskuril põhjustama ebaühtlast päästikutõmmet,
mis omakorda mõjutab oluliselt lasketäpsust. Keskpärase laskuri puhul parima tulemuse
saavutamiseks peaks relva tagasilöögi suurus jääma allapoole 20 J piiri. Liigse tagasilöögi
mõju laskurile on kumulatiivse iseloomuga, st mida rohkem lasta ning mida enam relv tagasi
lööb, seda negatiivsemaks muutub laskmise kui protsessi kogemus ning tõenäosus ebaühtlase
päästikutõmbe väljakujunemiseks suureneb. Vääriti omandatud tegevust, eriti kui see
tugevalt kinnistunud, on hiljem äärmisel raske korrigeerida.

Relva vaba tagasilöögi kiirus näitab, kui kiiresti relv laskuri poole tagasi liigub. Mida
kiiremini ta tagasi tuleb, seda ‘valusam' on. Seda põhjusel, et mida kiirem on liikumine, seda
vähem aega tagasilöök inimese keha mõjutab. Spetsialistide hinnangul ei pea paika väited
nagu oleks suurekaliibrilise ja aeglasemalt lendava kuuli poolt põhjustatud tagasilöök kuidagi
pikemaajalisem, pehmem ja aeglasem võrreldes järsu tagasilöögi ja kiire lennuga kuuliga.
Tagasilöögi kiirus suureneb vastavalt tagasilöögi energia suurenemisele.

Alltoodud näited tagasilöögi energiast ja kiirusest on esitatud 3,5 kg kaaluvate vintpüsside
kohta:

Toodud näidetest selgub, et kuuli massi suurenedes selle algkiirus väheneb, kuid nii
tagasilöögi energia kui ka kiirus suurenevad endiselt. Suure massiga ja aeglaselt lendavad
kuulid ei muuda tagasilööki pikaldaseks aeglaseks tõukeks, vastupidi - nad annavad laskurile
tugevama ja äkilisema toimega tagasilöögi. Nagu ka tabelist näha, annab kiire .308 kuul
laskurile tagasilöögi 22,2 J, samas kui neljandiku võrra aeglasemalt lendava kuuliga .450
Marlini tagasilöök laskuri pihta on üle kahe korra tugevam.

Relva tagasilöögi suuruse seisukohalt on olulise tähtsusega ka relva enese mass. Ükskõik
millisest kaliibrist on jutt - kergemakaaluline relv annab samade padrunite kasutamisel alati
tugevama tagasilöögi kui raskem relv.

Sellest lähtuvalt on hea lasta omalaetuid .357 Magnum tugevamaid pauke näiteks 4" rauaga
S&W 686 revolvrist. Sama kaliibriga S&W Airweight revolvrisse aga asetada äärmisel juhul
vaid .38 Special +P, peamiselt aga tava .38 padruneid.
Allolevalt mõned näited relva massi mõjust tagasilöögi energiale ja kiirusele identsete

Seega - kui plaanite oma relvast üksjagu lasta, hankige endale standardse massiga relv ning
vältige ultrakergeid mudeleid.

Eeltoodu on teooria. Praktilise poole pealt mõjutavad laskuri poolt tagasilöögi tajumist
mitmed faktorid, sh tagasilöögi energia ja kiirus, mida laskuri keha peab summutama, laskuri
isiklik valulävi, relva kaba ja/või käepideme sobivus ning ehituse iseärasused (tagasilööki
summutavate lisavahendite olemasolu või nende puudumine), suudmekompensaator (või
selle puudumine), relva laadimismehhanism (riivlukk, poolautomaat jne) ning selle
ehituslikud iseärasused. Tagasilöögi tajumisele avaldab mõju ka laskuri riietus - vaid
T-särki kandev laskur tajub sama relva/padruni kombinatsiooni puhul suuremat tagasilööki
kui paksu jope või spetsiaalse laskurivestiga tulistades.

Subjektiivseid mõjureid saab efektiivselt kontrollida muuhulgas eririietuse abil - kanna vint-/
sileraudse püssi laskmisel spetsiaalset laskurvesti, kasuta alati kuulmekaitsmeid,
tugevajõulistele püssidele lase paigaldada tagasilööki summutavad õlapadjad/kabasse
paigaldatavad lisaseadmed.

Kui lased pikka püssi, suru kaba alati tugevalt vastu õlga - ära jäta õla ja kaba vahel vahet
sisse. 'Tugevama' kaliibriga vintpüssist lastes, nagu näit .375 või .458, võib nõrga kaba-õlg
kontakti tagajärjeks olla tõsine põrutus või ka rangluu murd.

Ära lase ühe harjutussessiooni ajal tugevajõulise vintpüssiga pikemat aega järjest. Lase
viiene seeria, siis pea vahet. Kui plaanid lasta mitut eri relva sama sessiooni käigus,
lase neid vaheldumisi - seeria ühest, seeria teisest. Üle 20 padruni päevas ei ole
tugevajõulisest vintpüssist soovitav lasta.

Nagu mainitud, võib relvadele soetada lisatarvikuid, mis vähendavad relva tagasilööki. Üheks
näiteks on suudmekompensaatorid. Tugevajõulistele vintpüssidele on need üldjuhul juba
tehases paigaldatud. Nad vähendavad tagasilöögi tugevust suunates rauast väljapaiskuvaid
püssirohugaase külgedele ja tahasuunas. Kõik, mis relvarauast väljub, annab tagasilöögile
lisaenergiat. Kaasaegse vintpüssi tagasilöögi koguenergiast 25 - 50% moodustavad relvaraua
suudmest joana väljapaiskuvad püssirohugaasid. Efektiivne suudmekompensaator võib relva
tagasilööki vähendada kuni 20%.

Suudmekompensaatori negatiivne külg on täiendava müra tekitamine. Efektiivne
suudmekompensaator võib tekitada kuulmisele kahjustusi samaväärselt nagu ilma
kompensaatori ja kõrvaklappideta laskmisel ning seda isegi juhtudel, kui sellise
kompensaatoriga laskmisel kasutab laskur tavapäraseid kuulmekaitsmeid. Mõju
lähedalolevatele kuulmekaitsmeteta isikutele on seega veelgi kahjulikum. Lähtuvalt sellest
ei soovitata paigaldada suudmekompensaatoreid tavajahil kasutatavatele relvadele.
Tagasilööki võib vähendada ka vint- või sileraudse püssi kabasse paigutatava spetsiaalse
seadeldise abil. Tegemist on silindrilise tuubiga, millesse on paigutatud kas elavhõbe või siis
vedru koos suurema massiga esemega (kuul, silinder vms). Selline seadeldis vähendab
tagasilööki kahel viisil. Esiteks suurendab ta relva massi, mis omakorda juba vähendab
tagasilöögi suurust. Mõned laskurid täidavd sama efekti saavutamiseks oma relva õõnsa kaba
tinahaavlitega.

Teiseks vähendab seadeldis tagasilööki sel viisil, et lasu toimudes liigub raskus ettepoole,
samal ajal kui tagasilöök surub laskuri keha tahapoole "salvestades" seeläbi tagasilöögi
energia endasse. Tagasilöögi surve lõppedes, kui laskuri keha liigub ettepoole, liigub raskus
laskuri suunas tagasi, hajutades "salvestatud" tagasilöögienergia. Laskuri poolt vastuvõetav
tagasilöögi energia suurus jääb küll samaks, kuid tema "üleandmine" laskuri kehale jaguneb
ühtlasemalt, tagasilöögi mõju kestus küll pikeneb, kuid laskuri poolt tajutav energia on
keskmiselt 20% väiksem kui identsetel tingimustel ilma vastava seadeldiseta.
Tagasilöögi energia tajutavat tugevust vähendavad efektiivselt ka poolautomaatsed
vintpüssid. Relvast laskurile antav energia jääb küll samaks, kuid see jaguneb tänu
ümberlaadimismehhanismile ühtlasemalt pikemale ajale.

Ääretult oluline on konkreetse relva kaba sobivus laskuri kehaga. Liiga pikk või lühike, lai
või kitsas kaba võib teha laskmise ebameeldivaks kogemuseks, seda eriti tugevajõuliste
relvade puhul. Kaba ehituse seisukohalt on oluline vältida tugevajõuliste vintpüsside juures
nö "pöidla-auguga" kabasid. Tugevajõulisteks võiks hakata vintpüsse liigitama alates
kaliibrist .375 H&H. Lisaks asjaolule, et "pöidla-auguga" kabad on lihtsalt koledad, võivad
nad olla ka ohtlikud. Tugevajõulise vintpüssi tagasilöögi suurus ületab pöidla kõõluste-
sidekoe vastupanujõu. Seetõttu võib tagasilöögist tekkiv energia pöidla nihestada, halvimal
juhul isegi murda.

Tagasilöök oli ja jääb laskmise harrastamise lahutamatuks osaks. Kõigi laskealade peamiseks
eesmärgiks on saata kuul täpselt märki, ning mitte teha seda üks kord, vaid pidevalt. Selle
eesmärgi täitmine pole aga võimalik, kui laskur tõmbab pidevalt päästiku ära või surub relva
alla, kuna tema relva tagasilöök teda selleks sunnib. Parimaks soovituseks on siin igal laskuril
valida endale sellise kaliibriga relv, mille tagasilöögi energia suurus on laskuri individuaalse
taluvuse piires ning seejärel täiustada oma relva vastavate tagasilööki vähendavate
vahenditega.